Euroopas kehtivad ranged reeglid püsimeigi pigmentidele, nimelt lisandusid uued nõuded aastast 2023 kus keelati palju koostisosi, et ka pikas perspektiivis ei oleks püsimeigi pigmentidel tervist kahjustavat mõju.
Mina kasutan ja katsetan tuntud püsimeigi pigmentide brände, mis on kooskõlas kõikide reeglitega ja võimalikult ohutud.
Püsimeigi pigmentide loomine hõlmab hoolikat protsessi, et tagada ohutus ja püsivus. Siin on mõned peamised sammud, mis tavaliselt nende pigmentide loomisega kaasnevad:
1. Tooraine valik: Pigmendi tootjad valivad soovitud värvide loomiseks hoolikalt toorained, mis võivad sisaldada anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Koostisosad peavad olema mittetoksilised, stabiilsed ja sobilikud nahka implanteerimiseks.
2. Puhastamine: Toormaterjalid läbivad puhastusprotsessid, et eemaldada lisandid ja saavutada nõutav puhtusaste.
3. Lihvimine ja segamine: Seejärel jahvatatakse puhastatud materjalid peeneks osakesteks ja segatakse põhjalikult ühtlase pigmendi segu saamiseks.
4. Steriliseerimine: Pigmentide kasutamise ohutuse tagamiseks steriliseeritakse need võimalike saasteainete eemaldamiseks.
5. Testimine: Kvaliteedikontroll on ülioluline ja pigmente kontrollitakse põhjalikult, et kontrollida nende stabiilsust, värvi konsistentsi ja ohutust.
6. Suspensioon: pigmendiosakesed suspendeeritakse kandelahuses, mis aitab kontrollida pigmendi konsistentsi ja muudab selle implanteerimiseks sobivaks.
7. Pakendamine: kui pigmendi lahus on valmis ja kvaliteedikontrolli läbinud, pakitakse see sobivatesse mahutitesse, sageli ühekordselt kasutatavatesse steriilsetesse viaalidesse või pudelitesse.
Huvitav on asjaolu, et näiteks toiduvärvides on lubatud kroomi kogus ResAP(2008)1 järgi 100 mg/kg, pigmentides aga 0,2 mg/kg. See tähendab, et toiduvärvid võivad sisaldada 500 korda rohkem kroomi kui pigment/tätoveeringu tint. Lisaks on toiduvärvides lubatud 25 korda rohkem kaadmiumi kui tätoveeringutindis
Püsimeigi pigmendid jaotatakse kolmeks: 1.anorgaanilised, 2.orgaanilised ja 3.hübriidiid.
1. Anorgaanilised pigmendid: – Anorgaanilised pigmendid on tavaliselt mineraalidel põhinevad ühendid, mis saadakse tavaliselt maa mineraalidest või metallioksiididest. Värvilt nad pole nii kirkad ja kaovad nahast kiiremini. Samas tulemus jääb ühtlasem ja sujuvam ning sobib hästi vanemale kui ka väga kuivale nahale.
2. Orgaanilised pigmendid: – Orgaanilised pigmendid on süsinikupõhised ühendid, mis on saadud looduslikest allikatest või sünteesitud keemiliselt. Värvilt erksamad ja püsivad nahas kauem. Sobib hästi kellele meeldib konkreetsem/tugevam tulemus kui ka rasusele nahale. Hübriidid ühendavad nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste pigmentide omadused. Need luuakse orgaaniliste ja anorgaaniliste pigmentide kokkusegamisel, mille tulemuseks on universaalsemad pigmendid.
3. Hübriidid ühendavad nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste pigmentide omadused. Need luuakse orgaaniliste ja anorgaaniliste pigmentide kokkusegamisel, mille tulemuseks on universaalsemad pigmendid.